Haere ki te taha o te awa: mā te mātakitaki ka tipu te reo me te whakaaro

Haere ki te taha o te awa: mā te mātakitaki ka tipu te reo me te whakaaro

Ka tere tonu te tangata ki te kī, “He awa tēnei.” Engari, ki te noho puku mō tētahi wā, ka rangona te rere o te wai, te manu, te hau i roto i ngā rau. Ka kitea te rerekētanga o ngā kōhatu, te paru, te marumaru me te ia. Ko te mātakitaki te tīmatanga o te reo.

Mā te kaumātua, te matua, te kaiako rānei e hīkoi tahi me ngā tamariki, ka taea te whakawhiti kupu me ngā kōrero o te wāhi. Me mōhio tonu, ehara ngā kōrero katoa i te kōrero mā te katoa; me whai mana te iwi me te hapū ki ō rātou mātauranga me ō rātou ingoa.

Whakarongo i mua i te whakamārama

Tonoa ngā tamariki kia tū, kia whakarongo. He aha ngā oro tata? He aha ngā oro tawhiti? Mā te kore e whakahoro i te whakautu ka whai wā rātou ki te hanga kupu.

Whakaingoatia ngā mea e kitea ana

Kōrerotia: te awa, te manga, te kōhatu, te one, te rau, te manu, te ia. Whakamahia ngā kupumahi pērā i te rere, te mānu, te totohu, te kōpikopiko.

Kia mōhio ki te ingoa o te wāhi

He kōrero kei roto i te ingoa Māori. Kaua e hanga whakamārama ki te kore e mōhio. Rapua ngā puna tika, ā, pātai atu ki te mana whenua mēnā e tika ana.

Ko te haumaru te tikanga tuatahi

Me noho ngā tamariki ki te taha o te pakeke, kia tawhiti i te ia kaha me te tahataha pahekeheke. Tirohia te huarere, te waipuke me te kounga o te wai. Kaua e kuhu ki te wai ki te kore he mahere haumaru.

Kaua e tango noa

Ka taea te tiro ki te kōhatu me te rau, kātahi ka waiho ki tōna wāhi. Me horoi ngā hu kia kore ai e kawe riha, ā, me whakahoki ngā para katoa.

Tuhia he mahara

Ka hoki ki te kāinga, tuhia, tāngia rānei tētahi mea i kitea. Ka taea te hanga rerenga: “I kite au i…”, “I rongo au i…”, “I whakaaro au…”.

He hononga, ehara i te haerenga kotahi

Ki te hoki anō i tētahi atu marama, ka kitea te rerekētanga o te wai, ngā manu me ngā tipu. Ka tipu te mōhio nā te hoki mai.

Mā te haere pōturi ki te taha o te awa, ka ako te tamaiti ehara te taiao i te papamuri. He whanaunga, he puna kōrero, he kawenga hoki.

Sources and further reading

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *